Inimkett kui poliitiline meeleavaldus

Balti kett on silmapaistev näide rahumeelsest poliitilisest massimeeleavaldusest, kuid see polnud esimene omataoline ega ole jäänud ka viimaseks. Üks kuulsamaid suurüritusi, millest Balti keti algatajad võisid kaudselt või otseselt inspiratsiooni saanud olla, leidis aset Ameerika Ühendriikides 25. mail 1986, kui näljahäda ja vaesuse vastu korraldatud heategevaks inimketiks ühendasid käed mõnedel andmetel kuni 6,5 miljonit inimest.

Ka Baltimaade taasiseseisvumisliikumises kasutati inimketti poliitilise demonstratsiooni vahendina juba enne 1989. aastat. Leedus oli 17. septembril 1988 moodustatud inimahel Ignalina tuumaelektrijaama ümber, et juhtida tähelepanu aatomienergiaga seotud ohtudele. Eestiski oli inimketis seistud juba eelnenud sügisel – 1. oktoobril 1988 toimunud Rahvarinde asutamiskongressi õhtul moodustasid kongressi saadikud ja külalised küünalde ja tõrvikute valguses käest kinni hoides ahela, skandeerides „Eestimaa on meie kätes!” jm loosungeid.

Balti ketile järgnevatel aastakümnetel on inimketi vormis poliitilisi massimeeleavaldusi toimunud mitmel maal ja samuti märkimisväärse osavõtjate arvuga. Balti ketiga võrreldavas mastaabis toimus 28. veebruaril 2004 Taiwanil meeleavaldus, kui umbes 2 miljonit inimest ühendas käed ligi 500-kilomeetriseks inimketiks.

2013. aasta sügisel Hispaania provintsi Kataloonia iseseisvuse toetuseks korraldatud inimketi (1,6 mln in, 480 km) organiseerijad on teatanud, et said innustust konkreetselt Balti ketist.