23. AUGUST 1989
Molotovi–Ribbentropi pakti vastu suunatud meeleavaldus toimus 23. augustil 1989. Protestipäeva peasisuks kujunes läbi kolme maa ulatuva hiiglasliku inimketi moodustamine. Läbi Eesti keskosa kulgev inimahel pidi olema õhtul kell 19 valmis ja üles rivistatud. Oli teada, et sadade tuhandete inimeste ja sõidukite transport ja selle reguleerimine võtab aega, seetõttu tuli alustada varakult. Balti keti trass oli arvestuslikult ära jagatud toonaste rajoonide vahel, rajoonide teelõigud omakorda suuremate asutuste vahel, kes pidid sinna oma inimesi saatma. Organiseeritud korras tuldi kaugemalt ketti enamasti kolonnidena, kuhu kuulusid nii ühissõidukid kui ka eraautod. Paljudes rajoonikeskustes peeti enne kolonni korras ketti sõitma asumist kõnekoosolekuid ja miitinguid.
Balti ketiga seotud viiest teadaolevast Eesti mälestusmärgist kaks, Kärus ja Säreveres, avati juba samal päeval – tegelikult isegi paar tundi enne keti moodustamist.
Kaugemalt tulijad pidid aegsasti sõitma hakkama. Kuressaares õnnistati kell 13 päeval sisse taastatava Vabadussõja ausamba nurgakivi ning juba kell 13.45 algas kolonni sõit Kuivastusse praamile. Sümboolne oli miiting Tallinnas Hirvepargis, kus alles kaks aastat varem oli esmakordselt MRP salaprotokollide küsimus avalikkuse ette toodud.
Ketti ühendas korralduslikult ja lisas osalejatele ühtsustunnet Eesti Raadio kolmetunnine otsesaade, mis algas juba kell 17 ja kandis pealkirja „Me hoiame ühte”. Saates mängiti isamaalisi laule ja loeti luuletusi, tehti otselülitusi erinevatesse Balti keti lõikudesse ja üritati liiklusinfot andes ka ketti saabuvate sõidukikolonnide liiklemist lihtsustada. Sellest oligi kujunenud tegelikult päeva üks suuremaid probleeme, kuna korraldajate ootusi ületanud osavõtjate hulk ajas liikluse Balti keti trassil ja sellele viivatel teedel mõnes kohas lootusetult umbe. Raadio teel suunatud päeva põhiprogramm algas kell 19. Pärast leinaminuti vaikust kõnelesid Marju Lauristin ja Arnold Rüütel, MRP salaprotokolle kommenteeris Vene ajaloolane Vassili Kuliš. Järgnes saate ja kogu keti kulminatsioon – märgusõna edasiandmine suust suhu. Märgusõnaks oli „Vabadus”, mis hakkas üheaegselt liikuma keti mõlemast otsast keskele. 19.30 algas ketist ärasõit.
Mitmel pool toimusid sel õhtul veel suured teemakohased rahvakoosolekud. Põhja-Eesti inimesed suundusid Raplasse, Lõuna-Eesti omad koos suure hulga lätlastega Eesti–Läti piirile Nuia ja Rujiena (Ruhja) vahel, kus leidis aset meeleavalduse peaüritus „Kurjuse hävitamine”. Pärast Eesti ja Läti poliitikute kõnede kuulamist põletati lõkketules totalitaarseid süsteeme sümboliseerivad loosungid. Nagu inimesed on meenutanud, kujunes paljude jaoks päeva üheks elamuslikumaks osaks aeglane kojusõit liiklusummikus, õhtupimeduses teeäärsete lõkete ja küünalde valgel, võhivõõraste inimeste sõbralike naeratuste ja lehvituste saatel.